Miä vahtsõt

Juba pikemat aega kütavad Eesti keeleinimeste seas kirgi Eesti Keele Instituudi uuenduslikud plaanid
keelekorralduse vallas, mis ähvardavad tõlkijaid ja toimetajaid ilma jätta tööks olulistest tööriistadest.
Teema puudutab teravalt kõiki, kellele eesti keele saatus korda läheb.

Keeletoimetaja Hille Saluäär kirjutab 6. oktoobri Müürilehes:

Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKI-s – nii-öelda kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas
kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist,
segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude
tulvale.

Loe täpsemalt: https://www.muurileht.ee/keelearendus-kui-elevant-varvipoes/

Samal teemal tõstis juba 13. juulil hoiatuslipu ajakirjandusuurija Marju Himma, kes kirjutab ERRi
portaalis muu hulgas järgmist:

Või võtame konstrueeritud näitelause „Meie peaminister on liiderlik“. Mõni vanem põlvkond, aga
sealhulgas ka mina ise, peaks seda solvanguks, sest ÕS-i järgi tähendab sõna liiderlik seksuaalselt
lodevat. Sõnale liiderlik on aga viimastel aastatel kõnekeelses kasutuses lisandunud tähendus
'juhiomadustega'. See tuleb ingliskeelsele sõnale leader ehk juht omadussõnaliite -lik lisamisest. Seega
tähendaks eeltoodud peaministri näide, et viidatakse peaministri tugevatele juhiomadustele.

Loe täpsemalt: https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-
keeletooriist-ikka-sailib

Viimases „Tõlkija hääles“ – Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatus – avab nüüd ka A&A
Lingua hea endine kolleeg ja staažikas tõlkija Heigo Soomann lähemalt uusi suundi ja probleemkohti
keelekorralduses.

Rõõmustame Heigo üle, muretseme keelekorralduse pärast ning loeme täpsemalt:
https://kultuur.err.ee/1608754117/heigo-sooman-selle-maa-keelekorraldus

• Kas Kadri Simsonist sai energiavolinik või energeetikavolinik?
  
  
• Kas Bill Browderit võib nimetada vilepuhujaks, vihjeandjaks või hoopis rikkumisest teatajaks?
  
  
• Kas maailma aitab päästa rohelepe või roheline kokkulepe?

Nendel teemadel arutleti kõige muu hulgas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesti keele osakonna korraldatud 6. seminaril „ENRGEETIKAST TEHISMÕISTUSENI: kuidas leida ühine keel?“, mis toimus 3. jaanuaril 2020 Tallinnas Õpetajate Majas.

Iga-aastane seminar on tänuväärne üritus, mis toob kokku riigi, ülikoolide ja teadusasutuste ning keelesektori esindajad, et leida üha uuenevas keskkonnas ühist keelt.
Kliima- ja keskkonnaprobleemid esitavad energeetikasektorile järjest keerulisemaid ülesandeid. Uute lahenduste üle arutlemisel ja nende tutvustamisel vajame kõigile üheselt arusaadavat terminoloogiat ja keelt.

Arutelus „Energeetikast selges eesti keeles – ühtse terminoloogia tähtsus ja koostöö selle arendamisel“ osalesid Jako Kilter Tallinna Tehnikaülikoolist, Ülle Sihver Eesti Maaülikoolist, Kerli Kirsimaa Stockholmi Keskkonnainstituudist, Getlyn Denks keskkonnaministeeriumist ning Leila Anupõld ja Elis Paemurd Euroopa Komisjoni eesti keele osakonnast.

Seminaril osalejad tõdesid ühiselt, et vaid valdkonnainimeste ja keeleinimeste aktiivne hea koostöö ning üksteise kaasamine viib erialakeele vallas rahuldava tulemuseni.
Annaks valdkonna kiire areng meile vaid aega sammu pidada.

Head koostööaastat kõigile!

Loe tõlgetest erialakeelde ka https://www.lingua.ee/meist/tehtud-tood/

Majanduse ebakindlas olukorras on eriti hea meel teatada, et meil õnnestus võita Euroopa Komisjoni rahvusvaheline tõlkehange TRAD19.

Arvestades lepingu võimalikku mahtu, panime seljad kokku kolme bürooga, kes on spetsialiseerunud just Euroopa Liidu tekstide tõlkimisele. Euroopa Komisjon sõlmis lepingu konsortsiumiga koosseisus Discripta OÜ (liider), A&A Lingua OÜ ja Tõlkebüroo Pangloss OÜ.

Leping hakkab kehtima 1. juulist 2020.

Tõlkebüroo A&A Lingua on Euroopa Komisjoni tõlkepartner aastast 2004

2.-3. märtsil toimus Tallinnas Euroopa Komisjoni tõlkedirektoraadi seminar oma lepingupartneritele, kes tõlgivad eesti keelde.

Seminar toimus meeldivas töises õhkkonnas, kus tõlkimisega seotud administratiivseid küsimusi tutvustasid välistõlke osakonna juhataja Werner Grünewald, eesti keele osakonna juhataja kohusetäitja Epp Vihterpal ning välistõlke osakonna spetsialistid Irene Haaranen ja Catherine Pirard.

Peaterminoloog Tiina Pai rääkis eesti keele terminoloogiaga seonduvast ning tõlkeassistent Merle Milva andis ülevaate tõlkemäluprogrammide kasutamisel tekkinud tehnilistest probleemidest.

Tõlkekvaliteedile oli seminaril pühendatud terve teemaplokk, kus kvaliteedi eest vastutav Mai Lehtpuu andis meile nii üldisi suuniseid kui ka vajalikku konkreetset nõu tõlgete kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks. Küsimused said vastatud ja mured edastatud – jäime rahule!

A&A Lingua on Euroopa Komisjoni tõlkepartner juba aastast 2004. Euroopa Komisjon tõlkis eelmisel aastal erinevatesse keeltesse u 650 000 lehekülge; sellest ligikaudu 20 000 lehekülge tõlgiti eesti keelde.

Tõlkebüroo A&A Lingua otsib oma tõlkijate ridadesse vabakutselist vene-eesti, läti-eesti ja tšehhi-eesti tõlkijat.
Lisaks ka inglise-eesti tehnika tõlkijat.

Kandidaat peaks vastama vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

1. kõrghariduskraad filoloogias või tõlkeerialal;
2. kõrghariduskraad mis tahes muul erialal ning vähemalt kaheaastane töötamise kogemus tõlkimise valdkonnas;
3. viieaastane töötamise kogemus tõlkimise valdkonnas.

A&A Lingua tõlkebüroo on aastast 1999 pühendunud kõrgekvaliteedilise tõlke- ja toimetamisteenuse pakkumisele riigiasutustele, ettevõtetele ja eraisikutele, kes nõuavad korrektset ja professionaalset tekstikäsitlemist. Tänu esinduslikule tõlkijate ja toimetajate ringile suudame tõlkida paljudest keeltest – üle 30 keelepaari.

Kui tunned, et tahaksid teha meiega koostööd, saada oma CV aadressile lingua@lingua.ee.