Kui klient pöördub tõlkebüroo poole oma sünnitunnistuse, haridusdiplomi või mõne muu dokumendi kinnitatud tõlke saamiseks, siis seni on olnud büroo otsustada, kas ta soovib seda teha notariaalselt kinnitatud tõlke või vandetõlgi tõlkena. Juriidiliselt on need mõlemad olnud võrdsed. Kõige suurem erinevus on, et kui vandetõlk on kutseeksami läbinud professionaal, siis notariaalse tõlke puhul kinnitab notar tõestatud tõlkekogemusega professionaalse tõlkija allkirjaõigust.
Kuid 1. jaanuarist 2015 on kinnitatud tõlke protseduuris toimunud oluline muudatus. Eesti keelest võõrkeelde tõlkimisel saab edaspidi ametlikku tõlget teha ainult vandetõlk. Sellega jõustub esimene etapp, millega riik soovib kinnitatud tõlgete tegemise jätta ainult vandetõlkide pädevusse. 2020. aastast jõustub viimane etapp, millega vandetõlkide ainupädevusse jääb ka vastupidine tõlkesuund, st võõrkeelest eesti keelde. Seejärel pole notaritel enam õigust tõlkija allkirja õigsust kinnitada.
Vastavalt vandetõlgi seadusele on vandetõlk riikliku kutseeksami läbinud professionaal, kellele riik on omistanud õiguse
1) tõlkida dokumente ja kinnitada oma tõlke õigsust,
2) vajaduse korral kinnitada tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust ning
3) vajaduse korral kinnitada arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust.
Eestis tegutseb hetkel natuke üle 30 vandetõlgi, kes tõlgivad mh eesti keelest inglise, vene, soome, rootsi, norra, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja läti keelde ning vastupidi. Kui tekib vajadus tõlkida ametlik dokument keelde, mille vandetõlki Eestis ei ole, siis käib see vahenduskeele kaudu, tõlkides dokumendi Eestis näiteks inglise keelde ning seejärel sihtriigis kohalikku keelde.
Kui eelnev ülevaade tundus keeruline, siis ei tasu sellest ennast heidutada lasta. Kliendi jaoks ei muutu sellega seoses midagi. Teie saadate meile päringu ja meie otsime teile parima lahenduse.
Jääme päringuid ootama!
