Blogi & uudised

2.-3. märtsil leidis Tallinnas aset Euroopa Komisjoni tõlkedirektoraadi seminar oma lepingupartneritele, kes tõlgivad eesti keelde.

Seminar toimus meeldivas töises õhkkonnas, kus tõlkimisega seotud administratiivseid küsimusi käsitlesid välistõlke osakonna juhataja Werner Grünewald, eesti keele osakonna juhataja kohusetäitja Epp Vihterpal ning välistõlke osakonna spetsialistid Irene Haaranen ja Catherine Pirard.

Peaterminoloog Tiina Pai rääkis eesti keele terminoloogiaga seonduvast ning tõlkeassistent Merle Milva andis ülevaate tõlkemäluprogrammide kasutamisel tekkinud tehnilistest probleemidest.

Tõlkekvaliteedile oli seminaril pühendatud terve teemaplokk, kus kvaliteedi eest vastutav Mai Lehtpuu andis meile nii üldisi suuniseid kui ka vajalikku konkreetset nõu tõlgete kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks. Küsimused said vastatud ja mured edastatud – jäime rahule!

A&A Lingua on Euroopa Komisjoni tõlkepartner juba aastast 2004. Euroopa Komisjon tõlkis eelmisel aastal erinevatesse keeltesse u 650 000 lehekülge; sellest ligikaudu 20 000 lehekülge tõlgiti eesti keelde.

Tõlkebüroo A&A Lingua otsib oma tõlkijate ridadesse vabakutselist vene-eesti, läti-eesti ja tšehhi-eesti tõlkijat.
Lisaks ka inglise-eesti tehnika tõlkijat.

Kandidaat peaks vastama vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

1. kõrghariduskraad filoloogias või tõlkeerialal;
2. kõrghariduskraad mis tahes muul erialal ning vähemalt kaheaastane töötamise kogemus tõlkimise valdkonnas;
3. viieaastane töötamise kogemus tõlkimise valdkonnas.

A&A Lingua tõlkebüroo on aastast 1999 pühendunud kõrgekvaliteedilise tõlke- ja toimetamisteenuse pakkumisele riigiasutustele, ettevõtetele ja eraisikutele, kes nõuavad korrektset ja professionaalset tekstikäsitlemist. Tänu esinduslikule tõlkijate ja toimetajate ringile suudame tõlkida paljudest keeltest – üle 30 keelepaari.

Kui tunned, et tahaksid teha meiega koostööd, saada oma CV aadressile lingua@lingua.ee.

Eesti Tõlkebüroode Liit korraldas 27. oktoobril 2015 järjekorras kolmanda aastakonverentsi „Tõlketööstus – seest välja ja väljast sisse”. Seekordse rahvusvahelise konverentsi fookuses olid tõlketööstuse uued arengusuunad ja nendega kohanemine, meeskonna ja suhtluse loomine ning hoidmine. Keskenduti vastutuse andmisele ja inimeste oskuslikumale juhtimisele. Mitme riigi esinejate seas võttis sõna ka Merit Altrov A&A Linguast ettekandega „Projektijuht kui juht ja juhtide juhtimisest”. Merit rääkis, kui oluline on projektijuhi töös juhtimisoskus ja sellega kaasnev otsustusõigus, tuues näiteid ka A&A Lingua kogemustest. Samuti arutles ta selle üle, kuidas muuta projektijuhtide tööd tõhusamaks, projektijuhte motiveerida ja saavutada seeläbi paremaid tulemusi. Rohkem teavet konverentsi ja esinejate kohta leiab aadressil http://www.interlexmedia.ee/konverents

Novembris läbis A&A Lingua edukalt Metrosert ASi tehtud sertifitseerimisauditi ning vastab nüüd esimesena Eesti tõlkebüroodest uues Euroopa tõlketeenuse standardis EN ISO 17100:2015 esitatud nõuetele. Kirjaliku tõlketeenuse sertifitseerimine kinnitab meie personali professionaalsust, läbipaistvat projektijuhtimist ja kõrgetasemelist tõlketööd. Sertifikaat väljastati 23. novembril 2015.

A&A Lingua kirjalik tõlketeenus on olnud sertifitseeritud vastavalt eelmisele Euroopa tõlketeenuse kvaliteedistandardile EN 15038:2006 juba alates 23. novembrist 2009.

Mõtlesin ükspäev, mida üks ilukirjanduse tõlkija tegelikult tõlgib. Tundub üsna ilmne, et niipea kui suunduda kaugemale tehnilisest tõlkest, ei seisne tõlkimine mitte enam ainult teksti semantilise tähenduse edastamises. Tõlkija ees seisab teisigi ülesandeid. Pakun alljärgnevalt välja ühe võimaliku jaotuse tõlke „koostisosadest”. 1) Semantiline tähendus. Tõlkija peab aru saama, mida algupärane tekst sisuliselt tähendab. 2) Ent ühtviisi oluline võib olla autori stiil. Hemingway oli näiteks kuulus oma lühikeste lausete poolest. Mõned autorid on rõhutanud piibellikku ja-sõna lausete alguses. Kui sama stiili tõlkes mitte järgida, võib tulemus olla küll tähenduslikult korrektne, ent tema mõju on erinev kui algupärandil. Mida meisterlikum on teos, seda vähem on selle vorm pelgalt vorm, vaid hakkab kandma ka sisulist kaalu. 3) Eirata ei saa sõnavara tähtsust. Ei ole päris üks ja sama, kas öelda „ütles”, „kõneles”, „hüüdis”, „hõikas”, „teatas”, „kuulutas”, kuigi nende põhitähendus on sarnane. Autor võib kasutada ebatavalist, arhailist või hoopis kõnekeelset sõnavara. Ei piisa, kui leida neile tähenduslik vaste – vaste peab jääma samasse sõnavara kategooriasse. Hea tõlge ei vaesustada algupärandi sõnavara, aga samas ei ürita see ka muuta sõnavara palju külluslikumaks. 4) Tihtipeale on oluline ka autori hääl. Hääle all pean silmas tema tooni, tema olekut, seda, millega ta lugejat kõnetab. Hääl võib olla vaikne või vali, julge või kõhklev, noor või elukogenud, otsiv või otsustav, jne. See väljendub ennekõike teksti tundes ja autori võimes keele võimalusi vastava tunde edastamiseks ära kasutada. 5) Oluline võib olla aga ka teksti meeleolu, seisund. See ei ole ainult autori hääl, mida tõlkijal on vaja ära tunda, vaid ka seda meeleolu, mida autor on kõiki eeltoodud vahendeid kasutades üritanud edastada. Üks tõlkimise võtmeid on ära tunda, milline nimetatud elementidest on ühes või teises tekstis olulisem kui teised. Kõik muu joondub selle järgi.

Keelemõtiskluse autor on Mathura