- Kas Kadri Simsonist sai
energiavolinik või energeetikavolinik?
- Kas Bill Browderit võib
nimetada vilepuhujaks, vihjeandjaks või hoopis rikkumisest teatajaks?
- Kas maailma aitab päästa rohelepe või roheline kokkulepe?
Nendel teemadel arutleti kõige muu hulgas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesti keele osakonna korraldatud 6. seminaril „ENRGEETIKAST TEHISMÕISTUSENI: kuidas leida ühine keel?“, mis toimus 3. jaanuaril 2020 Tallinnas Õpetajate Majas.
Iga-aastane
seminar on tänuväärne üritus, mis toob kokku riigi, ülikoolide ja
teadusasutuste ning keelesektori esindajad, et leida üha uuenevas keskkonnas
ühist keelt.
Kliima- ja keskkonnaprobleemid esitavad energeetikasektorile järjest
keerulisemaid ülesandeid. Uute lahenduste üle arutlemisel ja nende
tutvustamisel vajame kõigile üheselt arusaadavat terminoloogiat ja keelt.
Arutelus „Energeetikast selges eesti keeles – ühtse terminoloogia tähtsus ja koostöö selle arendamisel“ osalesid Jako Kilter Tallinna Tehnikaülikoolist, Ülle Sihver Eesti Maaülikoolist, Kerli Kirsimaa Stockholmi Keskkonnainstituudist, Getlyn Denks keskkonnaministeeriumist ning Leila Anupõld ja Elis Paemurd Euroopa Komisjoni eesti keele osakonnast.
Seminaril
osalejad tõdesid ühiselt, et vaid valdkonnainimeste ja keeleinimeste aktiivne
hea koostöö ning üksteise kaasamine viib erialakeele vallas rahuldava
tulemuseni.
Annaks valdkonna kiire areng meile vaid aega sammu pidada.
Head koostööaastat kõigile!
Loe tõlgetest erialakeelde ka https://www.lingua.ee/meist/tehtud-tood/
