Väikesed keeled (masin)tõlkemaailmas
Rahvusvahelise tõlkijate päeva puhul 30. septembril Tartu Ülikooli ja Euroopa Komisjoni korraldatud seminar keskendus ajastule kohaselt tõlkija tööd üha enam mõjutava masintõlke võludele ja valudele.
Masintõlge, kas ikka lihtsam tee?
Masintõlke ahvatlevate võlude kõrval tõi Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna kvaliteedijuht Mai Lehtpuu oma sisukas ettekandes välja ka mitmed masintõlke toimetamisel tekkivad probleemid. Muret tekitava asjaoluna jäi kõrva tõlkija tähelepanu kaldumine algteksti sisult automaattõlke sisule, mille tulemusena tõlge ei vasta enam originaalile.
Kas masintõlge kinnistab soostereotüüpe?
Lõbusa mõttena jäi TÜ keeletehnoloogia teaduri Elizaveta Yankovskaya ettekandest kripeldama järeldus, et kas võib juhtuda nii, et masintõlge kinnistab soostereotüüpe.
Näitelausena võiks tuua: Anne ei jõua õhtul kinno, sest ta töötab ehitajana ja on õhtuti väga väsinud. Kuna masintõlge püüab konteksti mõista ja on treenitud tuhandete sarnaste lausete peal, siis ennustas tõlkes masin, et Anne on mees (he), sest ehitajad on tavaliselt mehed.
Ettevaatust: kui masin ei tea, siis ta ennustab!
Tõlkeabiprogrammid on olnud tõlkija abilisteks juba kümneid aastaid. Täna ei saa me oma töös mööda ka lisandunud masintõlkest. Seminar, kus masintõlke hingeelu tutvustas teiste hulgas ka Euroopa Komisjoni masintõlkeüksuse konsultant Kristiina Suviste, kutsus üles hoidma valvsust, et mitte langeda masina pakutavatesse lõksudesse ning rõhutas fakti, et masin tõlketöös inimest siiski ei asenda.
Ilusat tõlkijate päeva!
