Blogi & uudised

Väikesed keeled (masin)tõlkemaailmas

Rahvusvahelise tõlkijate päeva puhul 30. septembril Tartu Ülikooli ja Euroopa Komisjoni korraldatud seminar keskendus ajastule kohaselt tõlkija tööd üha enam mõjutava masintõlke võludele ja valudele.

Masintõlge, kas ikka lihtsam tee?
Masintõlke ahvatlevate võlude kõrval tõi Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna kvaliteedijuht Mai Lehtpuu oma sisukas ettekandes välja ka mitmed masintõlke toimetamisel tekkivad probleemid. Muret tekitava asjaoluna jäi kõrva tõlkija tähelepanu kaldumine algteksti sisult automaattõlke sisule, mille tulemusena tõlge ei vasta enam originaalile.

Kas masintõlge kinnistab soostereotüüpe?
Lõbusa mõttena jäi TÜ keeletehnoloogia teaduri Elizaveta Yankovskaya ettekandest kripeldama järeldus, et kas võib juhtuda nii, et masintõlge kinnistab soostereotüüpe.
Näitelausena võiks tuua: Anne ei jõua õhtul kinno, sest ta töötab ehitajana ja on õhtuti väga väsinud. Kuna masintõlge püüab konteksti mõista ja on treenitud tuhandete sarnaste lausete peal, siis ennustas tõlkes masin, et Anne on mees (he), sest ehitajad on tavaliselt mehed.

Ettevaatust: kui masin ei tea, siis ta ennustab!
Tõlkeabiprogrammid on olnud tõlkija abilisteks juba kümneid aastaid. Täna ei saa me oma töös mööda ka lisandunud masintõlkest. Seminar, kus masintõlke hingeelu tutvustas teiste hulgas ka Euroopa Komisjoni masintõlkeüksuse konsultant Kristiina Suviste, kutsus üles hoidma valvsust, et mitte langeda masina pakutavatesse lõksudesse ning rõhutas fakti, et masin tõlketöös inimest siiski ei asenda.

Ilusat tõlkijate päeva!

A&A Lingua on olnud Euroopa Komisjoni tõlkepartner juba aastast 2004, mil Eesti Euroopa Liitu astus. Alates 2020. aastast teeme tihedat koostööd kahe sarnase kogemusega tõlkebürooga, Discripta OÜ ja Tõlkebroo Pangloss OÜga. Konsortsiumina võitsime juba teist korda Euroopa Komisjoni tõlkehanke (TRAD23) järgmiseks neljaks aastaks.

Sündmuse teeb eriliseks ka asjaolu, et tänavu täitub 20 aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu ning A&A Lingua tähistab oma 25. tegevusaastat.

Hille Saluääre mõtlemapanevat artiklit kirjakeele korraldamise ja keelehoole teemal – teema, millele oleme oma blogis varemgi tähelepanu juhtinud – saab lugeda ERRi portaalist https://www.err.ee/1609101266/hille-saluaar-ideaalitust-keelekorraldusest-igauhe-keelehooldeni

„Mina heidan uuele suunale ette ideaalitust. Mõistan ja toetan keeleteadlaste huvi uurida ja kirjeldada tänapäeva keelt kõigis selle esinemisvormides, mõõta uute infotehnoloogiliste vahendite abil ilmnenud keelemuutusi, ergutada kooliõpetuses toimuvat jne. Aga öelda, et "tegelik keelekasutus" on eesmärk, mille suunas keelt arendada, on nonsenss: tegelikuks keelekasutuseks ei ole mingit arendamist ega korraldamist üldse vaja! Igatahes ei saa nõtke ja süsteemse kirjakeele mõõdupuu olla tegelik keelekasutus, mida kirjeldatakse massitekstide põhjal, mis on enamasti loodud muus kui kirjakeelt nõudvas kontekstis.“, kirjutab Saluäär.

Juba pikemat aega kütavad Eesti keeleinimeste seas kirgi Eesti Keele Instituudi uuenduslikud plaanid
keelekorralduse vallas, mis ähvardavad tõlkijaid ja toimetajaid ilma jätta tööks olulistest tööriistadest.
Teema puudutab teravalt kõiki, kellele eesti keele saatus korda läheb.

Keeletoimetaja Hille Saluäär kirjutab 6. oktoobri Müürilehes:

Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKI-s – nii-öelda kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas
kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist,
segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude
tulvale.

Loe täpsemalt: https://www.muurileht.ee/keelearendus-kui-elevant-varvipoes/

Samal teemal tõstis juba 13. juulil hoiatuslipu ajakirjandusuurija Marju Himma, kes kirjutab ERRi
portaalis muu hulgas järgmist:

Või võtame konstrueeritud näitelause „Meie peaminister on liiderlik“. Mõni vanem põlvkond, aga
sealhulgas ka mina ise, peaks seda solvanguks, sest ÕS-i järgi tähendab sõna liiderlik seksuaalselt
lodevat. Sõnale liiderlik on aga viimastel aastatel kõnekeelses kasutuses lisandunud tähendus
'juhiomadustega'. See tuleb ingliskeelsele sõnale leader ehk juht omadussõnaliite -lik lisamisest. Seega
tähendaks eeltoodud peaministri näide, et viidatakse peaministri tugevatele juhiomadustele.

Loe täpsemalt: https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-
keeletooriist-ikka-sailib

Viimases „Tõlkija hääles“ – Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatus – avab nüüd ka A&A
Lingua hea endine kolleeg ja staažikas tõlkija Heigo Soomann lähemalt uusi suundi ja probleemkohti
keelekorralduses.

Rõõmustame Heigo üle, muretseme keelekorralduse pärast ning loeme täpsemalt:
https://kultuur.err.ee/1608754117/heigo-sooman-selle-maa-keelekorraldus

Majanduse ebakindlas olukorras on eriti hea meel teatada, et meil õnnestus võita Euroopa Komisjoni rahvusvaheline tõlkehange TRAD19.

Arvestades lepingu võimalikku mahtu, panime seljad kokku kolme bürooga, kes on spetsialiseerunud just Euroopa Liidu tekstide tõlkimisele. Euroopa Komisjon sõlmis lepingu konsortsiumiga koosseisus Discripta OÜ (liider), A&A Lingua OÜ ja Tõlkebüroo Pangloss OÜ.

Leping hakkab kehtima 1. juulist 2020.

Tõlkebüroo A&A Lingua on Euroopa Komisjoni tõlkepartner aastast 2004